Eesti Energia Kaevandused kutsuvad tööle ja praktikale

Eesti Energia Kaevandused kutsuvad mäetudengeid tööle ja praktikale. Täpsemalt kuuled ja näed messil - Võti Tulevikku - http://www.vt.ee/ - 03.-04.03.2010

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

From Eesti_Energia_seminar_190210

Talveakadeemia 2010 algas täna

Täna algas järjekordne Talveakadeemia. Nagu ikka, on Mäeinstituut aktiivselt esindatud nii organiseerijate, esinejate kui grupitööde läbiviiajate osas.

Väljavõtted:

Korraldajad:

Gaia Grossfeldt

Mida õpid: Õpin Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis geotehnoloogiat. Mille põnevaga tegeled: Õppimise kõrvalt ka töötan Mäeinstituudis, lisaks olen mäeinstituudi tudengeid ühendava organisatsiooni Mäeringi liige ja kui aega TalveAkadeemia kõrvalt üle jääb, olen ka üliõpilasorganisatsiooni EÜS Põhjala noorliige. Miks korraldad TalveAkadeemiat: Nüüdseks olen TalveAkadeemia korraldustiimis teist aastat ja olen igatpidi rahul saadud kogemuste ja sõpradega. Soovitan soojalt!

Aire Västrik

Kus õpid: Õpin TTÜs Energia ja geotehnika doktoriõppes, teist aastat. Millega tegeled: Õppimine on tihedalt seotud tööga, nimelt töötan TTÜ mäeinstituudis assistendina. Olen tudengiorganisatsiooni Mäering liige ja Eesti Mäeseltsi juhatuse liige. Hobiks on võrkpall, lugemine. Miks korraldad TalveAkadeemiat: Talveakadeemiat korraldan teist korda. Olen varasematel aastatel ise TalveAkadeemial osalenud ja tahtsin ka korraldamisel abiks olla. Leian, et üritus, kus kohtuvad tudengid ja arutavad teadusteemadel on väga oluline- genereeritakse palju toredaid uusi ideid, mis arendab ja avardab tudengi mõtlemist ja silmaringi.

Anton Timofejev

Mida õpid: Geotehnoloogiat Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis! Lisaks õpin praegu suhtlema erinevate inimestega ja üritan parandada oma nägemusi meeskonnatööst. Mille põnevaga tegeled: Talveakadeemia korradamisel abistamine on kindlasti üks põnevatest tegevusest. Mäeringi tegevuses osalemine on samuti üks pinget pakkuv. Üldiselt üritan õppida ja olla igati aktiivne erinevates kohtades ja erinevatel aegadel. Vaieldamatult on töötamine TTÜ mäeinstiduudis arendav ja natuke eneseületamist nõudev tegevus. Miks korraldad TalveAkadeemiat: Seltskonna ja kogemuse pärast. Asjasse süvenenud ja pühendunud saavad kindlasti aru, et see annab unustamatu kogemuse meeskonnatöö toimimisest. Lisaks on see veel üks asi, mida võib julgelt lisada noore inimese CV'sse.

Meened: Mäeinstituut

Esineja:

Ruum 2: Karin Robam (TTÜ) - Jõed, mis saavad alguse kaevandamisest; juhendaja Ingo Valgma

Grupitööd:

3. Liiva võlud

Läänemere põhjas lasub mitme kilomeetri paksuselt liiva. Kõige rohkem teatakse, et liiva kasutatakse teede ehitamiseks, telliste ja klaasi valmistamisel. Kuidas aga teatakse palju liiva üldse on? Kuidas see sügavalt merepõhjast kätte saadakse ning kuidas mõjutab liiva kaevandmine Läänemerest selle keskkonda? Kõigile neile küsimustele leiad vastuse selles grupitöös osaledes.

Lisaks proovitakse kõige lihtsamate vahenditega luua liivakunsti. Mitte küll liivalosse liivakastis, vaid kasutades klaasi, valgust ja loomulikult liiva ning nii sünnibki tavalisest loodusmaterjalist kena maal.

Grupitöö juhendajaks on TTÜ Mäeinstituudi energia- ja geotehnoloogia doktorant, OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener Aire Västrik

4. Kaevanduste ja karjääride veekõrvalduse roll jõgede kujunemisel

Paljud jõed saavad alguse pumpadest, mis kuivendavad kaevandamiskohti. Jõed suunduvad Soome lahte ja sealt maailmameredesse, sealhulgas ka Läänemerre. Kui suured ja kiired on need jõed ja miks on vaja karjääre kuivendada, seda uurime interaktiivses grupitöös veega sulistades ja liivakastis mängides.

Grupitöö eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas on karjääride lähedal asuvad jõed seotud karjääridest väljajuhitava veega ning kuidas mõjutab maavarade kaevandamine veekogude hulka Eestis. Antakse ülevaade, kuidas toimub vee kõrvaldamine maavarade kaevandamisel. Lõpptulemusena valmib töötav veekõrvaldamise makett.

Grupitöö juhendajateks on TTÜ Mäeinstituudi doktorant ja rakendusgeoloogia õppetooli assistent Karin Robam, maavarade kaevandamise õppetooli professor ja direktor Ingo Valgma ning rakendusgeoloogia õppetooli hoidja ja dotsent Heidi Soosalu.

Täpsemalt:

http://www.talveakadeemia.ee

http://mi.ttu.ee/talveakadeemia/

Eesti Energia ja Eesti Energia Kaevanduste infotund mäetudengitele, 19.02.2010

Otsid väljakutset? Tule, loome koos uue energia!

Tule 19. veebruaril 2010 kell 10.00 ruumi R-215 ja leia oma võimalus erialaseid teadmisi rakendada!

Eesti Energiat ja Eesti Energia Kaevandusi ning Sinu stipendiumi, praktika- ja karjäärivõimalusi tutvustavad Andres Anijalg Eesti Energia äriarenduse osakonnast ja Margus Loko Eesti Energia Kaevandustest.

Tule Eesti suurima mäendusettevõtte meeskonnaliikmeks ja anna oma panus uue energia loomisesse!



Vaata lisaks:
www.energia.ee/kaevandused
www.energia.ee/personal

Teadlased uurivad uut põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat , 13.02.2010

Teadlased uurivad uut põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat

(ERR)

13.02.2010 21:49
Mart Linnart

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased uurivad võimalusi rakendada Eesti kaevandustes uut tehnoloogiat, mis võimaldab kogu põlevkivi välja tuua, tuha aga maa alla tagasi panna.

Aastakümneid on Eestis põlevkivi kaevandatud meetodil, mis jätab 30 kuni 40 protsenti kaevanduses leiduvast toormest igaveseks maa alla ja ühtlasi tekitab maa peale suured aheraine mäed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Käesoleval hetkel kasutatakse meil Eesti põlevkivikaevandustes kamberkaevandamisviisi tervikutega. See tähendab, et tervikud jäävad maa alla ja hoiavad maapinda üleval, kaod on 30 kuni 40 protsenti, mis jäävad igavesti maa alla," selgitas TTÜ energeetikateaduskonna dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus.

Uus tagasitäitmisega kaevandusmeetod võimaldaks tuua kaevandusest välja peaaegu kogu seal leiduva põlevkivi, kuna tervikuid pole vaja maa alla jätta.

"Tagasitäitmine seisneb selles, et nii kui meil eerind edasi liigub, täidame kohe tagant tühimiku täitematerjaliga. Täitematerjaliks on elektrijaama tuhk, lubjakivi ja vesi. Kuna tuhk on tsementeeruv materjal, tekib betoon, mis hoiab lage üleval," rääkis Pastarus.

Tuhast, veest ja lubjakivist moodustunud betoon on piisavalt tugev, et kaevanduse kohale jääva pinnase raskust kanda. Kuna põlevkivituhk topitakse vanadesse kaevanduskäikudesse tagasi, on uus meetod ka senisest keskkonnasõbralikum ja säästab keskkonnatasusid. Viimane peaks kompenseerima selle, et uus tehnoloogia on senisest kulukam.

Maailmas pole taastäitmise tehnoloogia aga midagi uut. "Näiteks see on Prantsusmaal, Ukrainas, mõningal määral Venemaal. Ainus uus asi on, et meil on teised täitematerjalid - põlevkivituhk, mis erineb teistest tuhkadest, ja lubjakivist killustik, mis meil on olemas," ütles Pastarus.

Just maailmas läbiproovitud meetodi rakendamise võimalust Eesti oludes TTÜ teadlased praegu uurivadki. Uue tehnoloogia esimene katsetus peaks teoks saama juba lähema aasta jooksul.

Vaata videot

Jüri Gümnaasiumi õpilased Mäeinstituudis teisel korral, 16.02.2010

Täna 16. veebruaril 2010 a. külastasid 21 Jüri Gümnaasiumi õpilast teist korda Mäeinstituuti jätkuva koostööprojekti Geodisaini lühikursuse raames.

Nelja tunni jooksul tutvuti Mäeinstituudi erinevate laborite katse- ja mõõteseadmetega ning teostati praktilisi töid. Loe lisaks->

Mäeinstituuti külastab mäeprofessor Moskvast, Venemaa Rahvuste Sõpruse Ülikoolist (RUDN), 18.-19.02.2010

18.-19. veebruaril 2010 külastab Venemaa Rahvuste Sõpruste Ülikooli (RUDN) mäeprofessor, akadeemik Alexander Egorovich Vorobiev Mäeinstituuti.

19. veebruaril 2010 kell 12:00 esineb mäeprofessor koostööprojekti raames mäendusseminaril teemaga: Innovation and environmentally protective methods for oil shale and extra-heavy grude oil deposits development, millega tutvustab põlevkivitööstuse innovatsiooni, keskkonnakaitse meetodeid ja võimalikke arengukavasid koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Mäeinstituudi ja Venemaa Rahvuste Sõpruse Ülikooli vahel.

From 190210_Vorobiev

From 190210_Vorobiev

http://mi.ttu.ee/RUDN/

Jüri Gümnaasiumi õpilased TTÜ mäeinstituudis, 05.02.2010

5. veebruaril 2010 külastasid Jüri Gümnaasumi 11. klassi õpilased Geodisaini lühendatud kursuse raames TTÜ mäeinstituuti. Külastuse käigus tutvuti Mäeinstituudi laboritega ning teostati praktilisi töid. Loe lisaks ->

Geodisaini kursuse kolmas loengukord TTÜ mäeinstituudis, 06.02.2010

6. veebruaril 2010 toimus TTÜ mäeinstituudis Geodisaini kursuse kolmas loengukord. Sel korral pidas loengu avakaevandamisest (tehnoloogiad, masinad jms) TTÜ mäeinstituudi doktorant ja Rakendusgeoloogia õppetooli assistent Karin Robam. Kursuse praktilise osa viis läbi TTÜ mäeinstituudi spetsialist ja Mäetööde projekteerimise labori juhataja Vivika Väizene. Loe lisaks ->

Mäeinstituut Tallinna Reaalkoolis Energeetika üldkursust andmas, 04.02.2010

4. veebruaril 2010 viidi Mäeinstituudi poolt läbi järjekordne loeng Energeetika üldkursuse raames Tallinna Reaalkoolis. Seekordseteks teemadeks olid avakaevandamine ja allmaakaevandamine (tehnoloogiad, masinad jt). Loe lisaks ->

Karl Orviku raamat "Maavarad" TTÜ digiraamatukogus

Alates 12. jaanuarist 2010 on TTÜ Raamatukogu digikogusse lisatud uus mäendusraamat Karl Orvik "Maavarad : geoloogilisi ja majanduslikke andmeid Eestis leiduvate ja Eestisse veetavate maavarade kohta". Head lugemist!

Energeetika üldkursus Tallinna Reaalkoolis, 28.01.2010-27.05.2010

28. jaanuaril 2010 alustas TTÜ Energeetikateaduskond koos TTÜ Tehnoloogiakooliga taas projekti "Energeetika üldkursus" andmist, sel korral Tallinna Reaalkoolile. Projekti on kaasatud kõik teaduskonna instituudid, tänu millele on ka kogu kursuse sisu on väga mitmekülgne. TTÜ Mäeinstituudist loevad loenguid doktorand ja assistent Veiko Karu, spetsialist ja Mäeinstituudi markšeideriasjanduse labori juhataja Ain Anepaio, assistent ja Mäeinstituudi rakendusgeoloogia labori juhataja Karin Robam, spetsialist ja Mäeinstituudi MGIS labori juhataja Vivika Väizene ning spetsialist ja Mäeinstituudi videolabori juhataja Margit Kolats. Loe lisaks->

Mäeinstituut Jüri Gümnaasiumis Geodisaini lühikursust andmas, 02.02.2010

Täna 02. veebruaril 2010 külastab Mäeinstituudi doktorant ja assistent Veiko Karu ja laborant Anton Timofejev Jüri Gümnaasiumit. Koostöö ideeks on õpilastele pakkuda igapäevasest koolielust midagi teistsugust, mis avardaks noorte silmaringi ning tutvustaks ka Tallinna Tehnikaülikooli ning mäeinstituudi õppimisvõimalusi. Loe lisaks->