Teadusmeedia konverents "Teadusrikkuse levialas", 28...29.10.2010

Teadusmeedia konverents "Teadusrikkuse levialas" 28.–29. oktoober 2010 Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3, Tallinn

Eestis tehakse maailmatasemel teadust nii paljudes valdkondades, et loetelu saaks väikese riigi kohta uskumatult pikk – Eesti on teadusrikas maa. Ka teabelevi on meil heal järjel – sõnumid leiavad tee kaugeimaski maanurgas elava huviliseni.

Kuid kas teadus jõuab sellesse levialasse nii hästi kohale, et ta rikkus ka välja paistab? Kas teaduskajastused inspireerivad noori uue teadusrikkuse loojaiks hakkama?

Konverentsil tutvustatakse senileitud lahendusi, esitletakse edulugusid ning antakse üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Konverentsilt võttab osa TTÜ mäeinstituudi doktorant ja assistent Veiko Karu, kes on teostanud samuti mitmeid teadusepopulariseerimise üritusi, näiteks Talveakadeemia, Mäenduse ja geoloogia teadusklubi tegevus, geoloogia sügiskoolid jpt

View all

Get your own

Konverents "Teadusrikkuse levialas" jätkab konverentsidel "Teadus – tumm või tummine?" (2008) ja "Bermuda kolmnurk" (2009) http://www.archimedes.ee/teadusmeedia2009/alustatut.

Mäeringi vestlusõhtu, 26.10.2010

26. oktoobril toimus Mäeringi vestlusõhtu. Esines Ilmar Jõgi, kes rääkis peamiselt juhtimist puudutavatel teemadel, mis põhinevad Eesti suurimas energiaettevõttes töötamise kogemustel. Loe lisaks->

From Mäeringi vestlusõhtu, 26.10.2010

From Mäeringi vestlusõhtu, 26.10.2010

Avatud uksed 2010 sügis

25. oktoobril on TTÜ uksed valla kõigile huvilistele. Sisukas päev saab alguse kell 12.00, kui aulas avatakse erialasid, teaduskondi ja kolledžeid tutvustav mess.

Avatud uste päeval on külastajatel võimalus saada detailset infot sisseastumistingimuste, kõikide erialade, riigieksamite ettevalmistuskursuste, stipendiumite ja karjäärivõimaluste kohta. Loe lisaks->

From Avatud uksed 2010 sügis

Avatud uste ajakava

http://mi.ttu.ee/sisseastujale/

TTÜ mäeinstituuti külastasid EMC tudengid, 15.10.2010

Reedel 15. oktoobril 2010 külastasid TTÜ mäeinstituuti kolm esimese aasta EMC (European Mining Course) tudengit ja üks teise aasta EMC tudeng. Tudengid kes külla tulid on pärit Suurbritanniast ja Austraaliast.

From Tennoberdi EMC kaaslased Mäeinstituudis, 15.10.2010

Tudengitele meeldis väga draglaini kopp TTÜ mäeinstituudi juures ja nad katsetasid, kas põlevkivi ikka põleb!

2009/2010 õppeaastal osalesid EMC kursusel Eestist kolm tudengit: Reili Pärnasalu, Jekaterina Šestakova ja Tennobert Haabu. Rohkem infot Euroopa mäenduskursese (EMC) kohta leiad: mi.ttu.ee/emc.

TTÜ huvipäev Arte Gümnaasiumis, 22.10.2010

TTÜ mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu pidas kaks loengut Arte Gümnaasiumi õpilastele TTÜ huvipäeva ning "Tagasi kooli" projekti raames. Koos Veiko Karuga pidas loengut energeetikateaduskonna doktorant Paul Taklaja, kes rääkis elektrisüsteemist. Veiko Karu rääkis õpilastele sellest, et millises keskkonnas me elame, kuidas me saame maavarasid kasutada ja millises õpikeskkonnas noored TTÜs õpivad.

keskkond_inseneriteadus

From Arte Gümnaasium, 22.10.2010

Keskkonnamürakonverentsi otseülekanne

Keskkonnamürakonverentsi otseülekannet saab jälgida http://tipikas.tv/otse



Müra, vibratsiooni, vee jm kaevandamismõjude seire, analüüs ja vastmeetmete projekteerimine
http://mi.ttu.ee/seire

Heidi Soosalu osales Euroopa Seismoloogia Komisjoni vulkaanseismoloogilise uuringugrupi töökoosolekul Lõuna-Prantsusmaal, 18-25.09.2010

18.-25.09.2010 osales Mäeinstituudi Rakendusgeoloogia õppetooli hoidja Heidi Soosalu Euroopa Seismoloogia Komisjoni vulkaanseismoloogilise uuringugrupi töökoosolekul Lõuna-Prantsusmaal. Loe lisaks ->

Tagasi kooli

Mäeinstituut osaleb aktiivselt "Tagasi kooli" üritusel, tutvustades õpilastele geoloogiat, maavarasid ja kaevandamist.

http://mi.ttu.ee/tagasikooli/

From Doktorikool

From Doktorikool

http://mi.ttu.ee/tagasikooli/

Palju õnne Veiko Karu sünnipäeva puhul! 14.10.2010

Õnnitleme TTÜ mäeinstituudi maavarade kaevandamise õppetooli assistenti Veiko Karu sünnipäeva puhul!

From Doktorikool

Mäeinstituudi kollektiiv

Esimene kaevur päästetud (ja ka teine... jt)

Kõik kaevurid ja päästjad on edukalt kaevandusest välja toodud 14.10.2010

07.10 Teine väljas, kaks all juures, st maa all on ikka 33 inimest. (online)

Pildid päästmisest

Esimene kaevur tõmmati Tšiilis vasekaevandusest edukalt maa peale. Samas on kaevandusse lastud kaks päästjat. 6.53 13.10.2010

http://mi.ttu.ee/varing/

From Tšiili kaevandusvaring

From Tšiili kaevandusvaring

From Tšiili kaevandusvaring

From Tšiili kaevandusvaring

Algab Tšiili vasekaevurite väljatõmbamine kaevandusest

Šurf on valmis puuritud, šurfi ülemine osa metalltoruga manteldatud ja päästekong libiseb šurfis sujuvalt.

Online ülekanne päästeoperatsioonist

Selgitused varingu teemal: http://mi.ttu.ee/varing/

• Uudised http://news.google.com/news/section?pz=1&cf=all&ned=us&hl=en&q=Chilean+miners&ict=clu_top
• Uudised Eesti meedias http://news.station.ee/?act=search&q=t%C5%A1iili+kaevurid&x=0&y=0
• Aegrida http://edition.cnn.com/2010/WORLD/americas/08/30/chile.miners.timeline/index.html
• Kaevanduse skeem http://edition.cnn.com/interactive/2010/09/world/interactive.chile.miners/index.html
• Panoraampilt http://edition.cnn.com/interactive/2010/10/world/pano.chile.mine/
• Kapsli väljatõmbamise animatsioon http://edition.cnn.com/2010/WORLD/americas/10/12/explainer.chile.mine.rescue/index.html
• Selgitus wikipedias http://en.wikipedia.org/wiki/Chilean_miners

http://mi.ttu.ee/varing/

From Tšiili kaevandusvaring

Pildid

Terminite väärkasutused meedias Tšiili kaevandusvaringu teemal:

1. "Puuritakse tunnelit" - see ei ole tunnel, vaid šurf. Tunnel on horisontaalne kaeveõõs, mis avaneb mõlemast otsast maapinnale. Šurf on vertikaalne, e. püstkaeveõõs, mis avaneb ülemisest otsast maapinnale.
2. "Varingukindel varjend" - See ei ole varjend, vaid tavaline kamber. Neid kambreid kasutatakse näiteks masinate hooldamiseks (töökoda).
3. Puurimiseks kasutatakse "raiseborer" puurmasinat - ei kasutata. Raiseborer on alt üles töötav puur, see peaks asuma kaevanduses, et töötada, aga asub maa peal. Kasutatakse näritspuurvankrit (drill rig)
4. "Kaevureid varitseb sügaval gaasiplahvatuse oht" - analoog on võetud kivisöe kaevandusest, kus kivisöest eraldub metaan - kergesti plahvatav gaas. Maagikaevanduses plahvatavat gaasi ei ole. 
5. "maa-aluses kaevanduses" - tegu ei ole maa-aluse kaevandusega, e. kaetud auguga, vaid allmaakaevandusega
6. "päästešahti kaevamiseks kasutatav puurmasin" - puurmasin puurib, mitte ei kaeva
7. "Esialgse šahti läbimõõt on aga vaid 13 sentimeetrit" - see on puurauk, mitte šaht
8. "Tšiili kaevandusse jõudis esimene päästekapsel" - kui see oleks kaevandusse jõudnud, siis saaks ju kaevurid maa peale tõmmata. Nii nagu on selgitatud tekstis, jõudis ta kaevanduse juurde, sest loo kontekstis on kaevanduse ikkagi kaeveõõnte kogum, e. antud juhul nende kaeveõõnte kogum, kus kaevurid lõksus on. 
9. "jõudis kaevamispaika" - kaevamispaik on paik, kus labidaga maad kaevatakse. Kaevanduses  kaevandatakse. 
10. Laupäeva hommikul jõudis esimene peenemat puurauku päästmiseks vajaliku laiuseni kaevav puur 442 meetri sügavusele. - puur puurib, mitte ei kaeva
11. "valmis spetsiaalne puur....puuritakse, Pärast puurimist toestatakse päästešaht, kuhu paigaldatakse vints, mille abil hakkabki liikuma päästepuur. - ei ole soovitav kasutada samas tekstis nii päästekapsli kui puuri kohta sama nimetust. Õigem oleks nimetada seda auku päästešurfiks. 
12. 
    

(Näide terminoloogiliselt heast artiklist)

Selgitus mäendusterminites Tšiili kaevandusvaringu kohta

Copiapó kaevanduses kaevandatakse vasemaaki.

Maagikeha asub 700 m sügavusel.

Maagikehani viib kaldkäik mida nimetatakse rambiks (ramp). Ramp on kaldtee, mis võib olla sirge või spiraalne. Mõõda rampi sõidavad veomasinad, e. inimveomasinad e. sõiduautod. Samuti sõidavad seal kaevise veo masinad, e. kaevanduskallurid ja rataslaadurid, e. kopplaadurid.

Rambi lagi varises seetõttu, et see polnud toestatud.

Kaevurite asukohani, e. kambrini, kus kaevurid viibivad, puuriti puuraugud. Väikese läbimõõduga puuraugu puurimine käib kiiresti, kuna puurpuru on vähe, jõud, mida puurimiseks vajatakse, on väike. Selle töö jaoks on olemas sobiv masin. Selliseid auke puuritakse mäenduses väga palju ja väga tihti, peamiselt lõhkamiseks.

Miks šurfi puurimine nii palju aega võtab?

Kaevurite päästmiseks puuritakse auk, mida nimetatakse šurfiks. Šurf on väikese läbimõõduga šaht, e. suure läbimõõduga puurauk. Šurfi puurimine nõuab võimsat masinat. Šurfe puuritakse suhteliselt vähe ja nende puurimise tehnoloogiat ei ole niivõrd arendatud, kui puuraukude puurimise tehnoloogiat. Šurfi puur on näritspuur, mis surub kõvasulamist puurpea kvimisse, samal ajal puuri pöörates. Puurpea küljes on nukid, mis muljuvad kivimi pulbriks. See pulber e. puurpuru pumbatakse pulbina maapinnale. Puurpea kuumeneb ja kõvasulam võib hakata sulama ja nukid puurpea küljest lahti tulla. Nii puuri pööramine kui puuri surumine kivimisse nõuab jõudu. Võimsus, mida teisaldav puur suudab avaldada on ca. 500..1000kW. Seega piirab puurimiskiirust: puurnäritsa materjali kõvadus võrreldes puuritava kivimi kõvadusega, puurpea pöörlemiskiirus, millest on tingitud puuri ettenihkekiirus, pulbi väljapumpamise tootlikkus, šurfi seina tsementeerimise, e. betoneerimise tootlikkus, puuri kinnikiilumine või šurfi külgede varisemine, puurvarraste vahetamise kiirus e. puur august väljatõmbimise ja allalaskmise kiirus.

Hea infoallikas on http://en.wikipedia.org/wiki/2010_Copiapó_mining_accident

Raise Borer machine on otsetõlkes "tõusev oherdi", sisuliselt on see suure diameetriga puuraukude puurimise puurmasin mille liikimissuund on alt üles. Seega saab kasutada seda masinat vaid kaeveõõnest ülespoole auku puurides, nii, et puurpuru kukub alla. See muudab puurimise kiireks, kuna puurpuru pole vaja üles pumbata ja pole vaja puurida puru sees, seega on puurimise takistus väike. Maailma suurim ülessuunas liikuv šurfipuur: http://www.wirth-erkelenz.de/index.php?id=209&L=0

http://vasemaak.blogspot.com/search/label/Kaevandusvaring

http://vasemaak.blogspot.com/search/label/T%C5%A1iili

Mäendusõpik - mäenduse wikipeedia

Head kolleegid


Anname teada, et ootame mäendusõpikut lugema, kommenteerima ja panustama kõiki mäenduserialade spetsialiste, tudengeid, praktikuid ja bürokraate.


http://mi.ttu.ee/opik


Mäendusõpik on veebiõpik mäendusest. Veebiõpikut täiendatakse pidevalt, teemad lisanduvad jooksvalt.

Teie küsimused ja märkused on oodatud kommentaaride rubriigis ja ka teistel viisidel - suuliselt, e-mailides jne.

Õpiku väljundiks saavad Mäeinstituudi ja Mäeseltsi aastakogumikud, veebikursused, loengumaterjalid, digi- ja paberõpikud. Siia kogume ka seni hajusalt leitavad veebis avaldatud mäendusõppe materjalid. Osa õppematerjalidest on e-õppekeskkondades, sinna pääsevad ligi vastavatel kursustel osalejad.

Andke märku või võtke autoritega ühendust, kui soovite samuti mäeõpiku täiendamisesse panustada.

Head õppimist ja otsimist!

Mäendusõpik

ISBN 978-9949-430-25-3

Võrguteavik

http://mi.ttu.ee/opik

Mäeõpiku kirje näeb välja selline:

Šurf

Šurf on vertikaalne, e. püstkaeveõõs, või üksikutel juhtudel või osaliselt kaldkaeveõõs mis avaneb ülemisest otsast maapinnale. Šurfi kasutatakse tuulutuseks, kaablite viimiseks allmaakaevandusse ja inimeste varuväljapääsuks. Šurf on suure läbimõõduga puurauk või väikese läbimõõduga šaht. Šurfi kas puuritakse šurfipuuriga või läbindatakse puurlõhketöödega või kaevatakse hüdraulilise pöördkoppekskavaatoriga. 


Šurf:

From Kaeveõõned

Tuulutusšurf:

From Kaeveõõned

Vt. ka http://liivakast.wikispaces.com/Surf


PS: Šurf ei ole tunnel

Koidula Gümnaasium TTÜ Mäeinstituudis, 01.10.2010

Koidula Gümnaasium külastas Mäeinstituuti seoses Tallinna Tehnikaülikooli ekskursiooniga. Koidula Gümnaasiumi 11nda klassi õpilased kuulasid ettekandeid sotsiaal-, majandus- ja keemiateaduskonnast, külastasid raamatukogu ja siirdusid peale Mäeinstituudi tutvustavat loengut ja Mäemuuseumi ekskursiooni Tallinna Tehnikaülikooli harrastusteaterisse.

Mäeinstituudis tegi energeetikateaduskonda tutvustava ettekande laborant Anton Timofejev, Mäemuuseumis tutvustas mineraale ja kivimeid vanemteadur Ülo Sõstra.

From Koidula Gümnaasium TTÜ mäeinstituudis, 01.10.2010

Energeetikateaduskonna tutvustus, 01.10.2010, Anton Timofejev