Mäeinstituudi doktorant Tarmo Tohver kaitseb 27. aprillil 2011 kell 10.00 Ehitajate tee 5, ruumis VII-226 doktoritööd "Eesti põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjääkide kasutamine" ("Utilizationof Waste Rock From Estonian Oil Shale Mining").
Juhendaja: professor Ingo Valgma, TTÜ Mäeinstituut
Oponendid:
Professor Gotfrid Noviks, Dr habil. geol, Rezekne Higher Education Institution, Läti
Viktor Undusk, PhD, Eesti
Doktoritöö on avalikustatud TTÜ Raamatukogus.
Juhendaja: professor Ingo Valgma, TTÜ Mäeinstituut
Oponendid:
Professor Gotfrid Noviks, Dr habil. geol, Rezekne Higher Education Institution, Läti
Viktor Undusk, PhD, Eesti
Doktoritöö on avalikustatud TTÜ Raamatukogus.
Registeeru kaitsmisele: Linkedin
Pressiteade:
27. aprill 2011 kell 10.00 kaitseb Tarmo Tohver TTÜ Mäeinstituudis doktoritöö
"Eesti põlevkivi kaevandamis- ja rikastamisjääkide kasutamine"
Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi. Jäägid, mis tekivad kaevandamise ja rikastamise käigus on kasutatavad erinevatel eesmärkidel.
Täitematerjalide omaduste peamiseks probleemiks on madal külma- ja purunemiskindlus, mis on tingitud nõrkade põlevkiviosakeste sisaldusest täitematerjalis. Vajalik on leida lahendus põlevkivi ja lubjakivi kaevandamiseks selektiivselt ning vältida põlevkivi sattumist täitematerjalide hulka.
Käesoleva töö tulemusena on leitud, et täitematerjali külmakindlus määrab aheraine kasutamise võimaluse. Katsed kinnitavad, põlevkivi sisaldusest sõltuvad muud omadused on korrelatsioonis külmakindlusega. Leitud on kütteväärtuse ülemine väärtus, mille juures on täitematerjal kasutatav teede ehituses. Lähtudes kütteväärtusest on leitud, millised kihid on kasutatavad ehitustegevuses ja millised on sobilikud kaevandatud alade täitmises. Kuna külmakindlus on sõltuvuses kütteväärtusest võib külmakindluse kiireks hindamiseks kasutada täitematerjali kütteväärtust.
Teades aheraine täitematerjali omadusi ning rakendades kõrgselektiivset kaevandamist ning valikpurustamist, on võimalik senisest enam kasutada põlevkivi tootmise aherainet.
Täitematerjalide omaduste peamiseks probleemiks on madal külma- ja purunemiskindlus, mis on tingitud nõrkade põlevkiviosakeste sisaldusest täitematerjalis. Vajalik on leida lahendus põlevkivi ja lubjakivi kaevandamiseks selektiivselt ning vältida põlevkivi sattumist täitematerjalide hulka.
Käesoleva töö tulemusena on leitud, et täitematerjali külmakindlus määrab aheraine kasutamise võimaluse. Katsed kinnitavad, põlevkivi sisaldusest sõltuvad muud omadused on korrelatsioonis külmakindlusega. Leitud on kütteväärtuse ülemine väärtus, mille juures on täitematerjal kasutatav teede ehituses. Lähtudes kütteväärtusest on leitud, millised kihid on kasutatavad ehitustegevuses ja millised on sobilikud kaevandatud alade täitmises. Kuna külmakindlus on sõltuvuses kütteväärtusest võib külmakindluse kiireks hindamiseks kasutada täitematerjali kütteväärtust.
Teades aheraine täitematerjali omadusi ning rakendades kõrgselektiivset kaevandamist ning valikpurustamist, on võimalik senisest enam kasutada põlevkivi tootmise aherainet.
Töö on seotud Mäeinstituudi uuringutega: Säästliku kaevandamise tingimused ja projektiga Min-Novation ja mitmete põlevkiviuuringutega.
